Vanurite hooldus: Millised on võimalused?
Logo

Sinu ostukorv

Ostukorvis pole veel ühtegi toodet

Jätka ostlemistVõta meiega ühendust

Vanurite hooldus: Millised on võimalused?

Autor: Aleks Timm

Kuupäev: Oct 20, 2025

Jaga:

Praegune süsteem, kus tervishoiu- ja sotsiaalteenused toimivad eraldi, sunnib pereliikmeid navigeerima mitme asutuse vahel ilma tervikliku ülevaateta.

See teejuht aitab sul mõista erinevaid hooldusvalikuid ja leida oma lähedasele sobivaimad lahendused, arvestades nii tema vajadusi kui ka perekonna võimalusi.

Vanurite hoolduse liigid: Millised vanurite hoolduse liigid on olemas?

Eestis on vanurite hoolduse süsteem jagatud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahel, pakkudes erinevaid tugitasemeid alates kodusest abist kuni ööpäevaringsete hooldusasutusteni. Iga teenus on kohandatud konkreetsete vajaduste ja võimete järgi. Aga mida need teenused täpsemalt endast kujutavad? Vaatame lähemalt.

Kodune tugi ja hooldus

Tänapäeval on vanurite koduseks hoolduseks 4 erinevat võimalust:

  1. Koduhooldusteenused

  2. Koduõendus

  3. Isiklik abistaja ja tugiisik

  4. Päevakeskused

Vaatame need koos ühekaupa läbi, alustades koduhooldusteenusest.

Koduhooldusteenus on mõeldud eakatele, kes tulevad toime oma kodus, kuid vajavad praktilist abi igapäevaelus. See teenus hõlmab abi koristamisel, toiduainete ja ravimite hankimisel ning muude vajalike asjade korraldamisel. Koduhooldusteenus ei hõlma füüsilist kontakti nõudvat hooldust, vaid keskendub praktilisele toetusele.

Koduõendus on meditsiinilisem teenus, mis pakub õendusabi kodus. See sobib inimestele, kes ei vaja aktiivset ravi ja on haiglast välja kirjutatud. Koduõenduse kasutajad on tavaliselt eakad, krooniliselt haiged inimesed, kellel puudub paranemise väljavaade. Teenus hõlmab haavahooldust, ravimite manustamist ja muud õendusabi.

Isiklik abistaja ja tugiisik pakuvad individuaalset tuge igapäevategevustes nagu koristamine ja söögi valmistamine. Need teenused on eriti olulised inimestele, kes vajavad abi liikumisel, hügieenis või muudes isiklikes toimingutes.

Päevakeskused võimaldavad eakatel osaleda sotsiaalsetes tegevustes ja saada päevast hooldust, säilitades samal ajal võimaluse elada kodus.

Ööpäevaringne institutsionaalne hooldus

Üldhooldekodu on mõeldud inimestele, kes oma erivajadustest või sotsiaalsetest asjaoludest tulenevalt ei saa iseseisvalt toime tulla ja vajavad ööpäevaringset hooldust. Üldhooldekodus elab eakas alaliselt, teda hooldatakse hooldusplaanide põhjal ööpäevaringselt.

Erihoolekanne on tugevdatud järelevalvega hooldus inimestele, kellel on suurenenud ohtlikkuse tase. Sarnane hooldekodule, kuid vastavalt vajadusele on tugevam järelvalve ja turvasüsteemid ohutuse tagamiseks. See sobib eelkõige psüühikahäirete või erivajadusega inimestele, kes vajavad pidevat järelevalvet ohutuse tagamiseks.

Tervishoiuteenused

Õendusabi on tervishoiuteenuse osa, mille eesmärk on toetada ja jälgida inimese tervislikku seisundit, ennetada tüsistusi ning aidata kaasa taastumisele haigusest või operatsioonist.

Teenust pakuvad kvalifitseeritud õed, kes teostavad nii meditsiinilisi kui ka hoolduslikke tegevusi vastavalt patsiendi vajadustele. Teenust pakutakse nii statsionaarses keskkonnas (haiglates, hooldusasutustes) kui ka ambulatoorselt, sealhulgas koduõenduse ja vähihaigete tugiteenustena.

Taastusravi on sotsiaalteenusena klassifitseeritud teenus, mille eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, ennetada hooldusvajaduse süvenemist ning suurendada sotsiaalset kaasatust. Teenus aitab eakal või terviseprobleemidega inimesel taastada igapäevaseid oskusi, suurendada liikumisvõimet ja enesekindlust pärast haigust, operatsiooni või pikemat passiivsust.

Taastusravi algab tavaliselt individuaalsete vajaduste hindamisega, mille käigus määratakse kindlaks inimese füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed eesmärgid. Selle põhjal koostatakse isiklik taastusplaan, mis võib hõlmata füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedilist abi, psühholoogilist nõustamist või sotsiaalset kaasamist toetavaid tegevusi.

Millist eaka hooldamise teenust valida?

Sobiva eaka hooldusteenuse valik sõltub sellest, kui palju abi on vaja igapäevastes tegevustes, tervise jälgimisel, sotsiaalses suhtluses ja kui palju saavad lähedased panustada. Vaatame nüüd lähemalt, millised tegurid aitavad teha õige valiku.

Igapäevategevused

  • Kas vajab abi pesemisel, riietumisel, liikumisel või söömisel?

  • Kuidas toimetab ravimite võtmise, ostlemise ja rahaasjadega?

  • Kas suudab iseseisvalt kodutöid teha?

Kui eakas vajab igapäevastes tegevustes pidevat abi, sobib koduhooldusteenus või hooldekodu teenus. Kui vajab vaid juhendamist ja järelevalvet, siis piisab sageli koduõendusest või nutihooldustehnoloogiast nagu Guardian, mis annab lähedastele ja hooldustöötajatele märku, kui midagi on valesti.

Tervis ja ohutus

  • Kas on esinenud kukkumisi või on kukkumisrisk suur?

  • Kas märkate mäluprobleeme või segadust?

  • Kas vajab öist järelevalvet või abi?

Kui tervis on kõikuv ja esineb kukkumisi või mäluhäireid, on soovitatav õendusabi (nt koduõendus) või Guardiani nutikas andurisüsteem, mis jälgib liikumist ja annab märku, kui tekib ohuolukord. Püsiva järelevalve vajadusel tasub kaaluda ööpäevaringset hooldusteenust.

Sotsiaalne heaolu

  • Kas tunneb end üksildasena või isoleerituna?

  • Kas osaleb kogukonna tegevustes või soovib seda?

  • Kas suhtleb regulaarselt teiste inimestega?

Kui eakas tunneb üksildust, tasub kaaluda päevakeskuse teenust, vabatahtlike külastusi või tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suhtlust ja ühendust perega (nt videokõned või suhtluskaaslased). Regulaarne kontakt aitab säilitada vaimset tervist ja elurõõmu.

Perekonna võimekus

  • Kui palju saavad lähedased igapäevaselt panustada?

  • Kas keegi elab lähedal või saab regulaarselt külastada?

  • Millised on pereliikmete töökohustused ja ajaline võimekus?

Kui pereliikmed ei saa igapäevaselt kohal olla, kuid soovivad kindlustunnet, on parim lahendus Guardiani nutihooldustehnoloogia või koduõendus, mis tagab professionaalse toe ja annab lähedastele ülevaate eaka heaolust. Kui pere saab rohkem panustada, võib piisata koduhooldusest osalise ajaga.

Finantsvõimalused

  • Milline on igakuine sissetulek ja pensioni suurus?

  • Millised kohalikud soodustused ja toetused on saadaval?

  • Kas on vaja läbida sissetuleku kontrolli teenuste osaliseks tasumiseks?

Kui eakal on piiratud rahalised võimalused, tasub pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes aitab leida rahastuse koduhooldusele, koduõendusele või abivahenditele.

Kui rahaline seis lubab, saab kombineerida tasulist hooldusteenust ja Guardiani hooldustehnoloogiat, mis pikendavad kodus elamise aega ja vähendavad kuluka hooldekodu vajadust.

Tutvu lähemalt Guardiani nutikate hoolduslahendustega.

Mis on vanurite hoolduse maksumus ja millised on finantseerimisvõimalused Eestis?

Vanurite hoolduse maksumus Eestis sõltub teenuse liigist: koduhooldus maksab keskmiselt 10–20 € tunnis, hooldekodu kuutasu jääb vahemikku 1200–1800 €, ja koduõendust rahastab enamasti Tervisekassa.

Finantseerimisvõimalused hõlmavad kohaliku omavalitsuse toetust, Tervisekassa teenuseid, pensioni ning vajadusel pere panust või sissetulekutoetusi hoolduse kulude katteks.

Kohalik omavalitsus (KOV): Sotsiaaltöötaja hindab hooldusvajadustest lähtuvalt teenuste vajaduse ja aitab korraldada sobivaid lahendusi.

Alates 2023. aasta juulist katab kohalik omavalitsus hooldeteenuse töötajate kulud kõigile üldhooldust vajavatele inimestele.

Tervisekassa: Eesti Haigekassa rahastab õendusabi teenuseid hooldekodudes alates 2020. aastast. Õendushoolduse rahastamine kahekordistus 2021. aastal 2,5 miljonilt eurolt 6 miljoni euroni. Haiglas viibimise korral võidakse esimese kümne päeva eest võtta 25-eurone voodipäeva tasu.

Kulud patsiendile:

  • Koduõendus on patsiendile tasuta, kuna teenuse eest tasub Tervisekassa (vajalik perearsti suunamine).

  • Haiglas viibimisel võib patsient tasuda voodipäeva tasu 25 eurot päevas esimese kümne päeva eest, kui tegemist ei ole erandjuhtumiga (nt intensiivravi või sünnitus).

  • Täiendavad kulud (nt ravimite omaosalus, transport või abivahendid) võivad jääda patsiendi enda või kohaliku omavalitsuse katta.

Kust saada lisainfot või teenust taotleda:

  • Täpsem info ja taotlusvormid on leitavad Tervisekassa kodulehelt.

  • Teenusele suunamise teeb tavaliselt perearst pärast hooldusvajaduse hindamist.

Abivahendid: Riik toetab abivahendite soetamist arsti või terapeudi tõendiga. Täpsemad tingimused ja soodustuste määr sõltuvad konkreetsest abivahendist ja isiku tervislikust seisundist.

Kulud patsiendile:

  • Enamiku abivahendite puhul kehtib omavastutus — tavaliselt 10–50% toote hinnast, sõltuvalt abivahendi liigist ja isiku sissetulekust.

  • Mõningaid abivahendeid (nt teatud hooldusvahendeid raske puude korral) on võimalik saada täielikult tasuta.

  • Kui inimene vajab abivahendit pikaajaliselt, on võimalik rentida seda riikliku toetusega, mis vähendab igakuiseid kulusid.

Kust saada lisainfot või toetust taotleda:

  • Täpsemad tingimused ja soodustuste määrad on kirjas siin.

  • Abivahendite tõendi väljastab arst või terapeut, ja vahendit saab osta või rentida lepingupartneri juures, kelle nimekiri on leitav SKA kodulehel.

Hoolduspuhkus ja peretoetus: Lühiajalised lahendused hoolduskoormuse vähendamiseks on võimalikud, kuid konkreetsed tingimused ja toetuse määr sõltuvad individuaalsest olukorrast ja kohaliku omavalitsuse võimalustest. Tallinn pakub näiteks kuni 70 euro suurust kuist toetust madalamate sissetulekutega peredele.

Kulud ja tingimused:

  • Hoolduspuhkus ise on tasustamata või osaliselt tasustatud, sõltuvalt tööandjast ja töölepingust.

  • Peretoetused ja hooldushüvitised varieeruvad — näiteks Tallinn pakub kuni 70 € kuus toetust madalama sissetulekuga peredele, kes hooldavad lähedast.

  • Muudes omavalitsustes võivad toetuse määrad ja tingimused erineda (näiteks makstakse toetust teatud tuluvahemiku või hooldusvajaduse korral).

Kust saada lisainfot või toetust taotleda:

  • Täpsemad tingimused ja taotlusvormid leiab oma omavalitsuse veebilehelt või sotsiaaltöötaja käest.

Hooldekodu valikul küsi

Hooldekodu valikul küsi, millised teenused, tingimused ja toetused vastavad sinu lähedase vajadustele ning millist hoolduslahendust need võimaldavad. Järgnevalt vaatame samm-sammult, mida iga teema puhul kindlasti üle küsida ja tähele panna.

Rahastamine ja kulud

  • Mis teenused on kaasatud põhikuutasuga ja millised nõuavad lisatasu?

  • Kuidas jaotuvad maksekohustused Haigekassa, kohaliku omavalitsuse toetuse ja isikliku panuse vahel?

  • Kas lisatasu tuleb maksta mähkmete, pesupesemise, ravimite või transpordi eest?

Kui hinnad on ebaselged, küsi kirjalikku hinnapakkumist ja uuri, kas KOV saab katta osa kuludest.

Personal ja õendusabi

  • Kas õdedega personal on kohal ka öösel ja nädalavahetustel?

  • Millised on personali kvalifikatsioon ja koolitustase?

  • Kuidas lahendatakse hädaolukordi väljaspool tööaega?

  • Kui sageli külastab perearst ja kuidas toimub meditsiiniline järelevalve?

Kui eakal on terviseprobleeme või ravivajadus, eelista hooldekodu, kus on õendusabi kohapeal. Kui meditsiinilist tuge on vaja vaid perioodiliselt, piisab koduõendusest, mida rahastab Tervisekassa.

Ohutus ja ennetustöö

  • Millised on kukkumiste ja lamatiste ennetamise meetmed?

  • Kui sageli vahetatakse patsiendi asendit või tehakse tervisekontrolle?

  • Kuidas dokumenteeritakse intsidente ja millised on hädaolukorra protseduurid?

Kui eakal on suur kukkumisrisk või piiratud liikumisvõime, vali hooldekodu või teenus, kus on selged ohutusprotokollid ja reaalajas seire.

Suhtlus perega

  • Kui sageli antakse perekonnale tagasisidet?

  • Kas on võimalik videokõnesid pidada?

  • Kuidas teavitatakse tervisemuutustest või hädaolukordadest?

  • Kas pereliikmed saavad juurdepääsu hooldusplaanile?

Kui pere elab kaugel või soovib regulaarselt infot, eelista hooldekodu, kus on läbipaistev suhtlussüsteem ja võimalus tehnoloogiliseks ühenduseks (nt automaatsed päevakokkuvõtted või teavitused). Kui pere saab sagedasti külastada, piisab lihtsast suhtluskorraldusest.

Tegevused ja rehabilitatsioon

  • Millised on tegevusprogrammid ja sotsiaalsed võimalused?

  • Kas pakutakse füsioteraapiat või taastusravi?

  • Kuidas kohandatakse tegevusi vastavalt võimetele ja huvidele?

Kui eesmärk on säilitada aktiivsus ja elurõõm, eelista hooldekodu, kus on tegevusterapeudid ja päevaprogrammid. Kui eakal on liikumispiirangud, küsi, kas füsioterapeut käib ka kohapeal või kodus – seda võib rahastada Tervisekassa või KOV.

Lepingutingimused

  • Millised on lepingu lõpetamise ja etteteatamise tähtajad?

  • Kuidas toimub kaebuste ja vaidluste lahendamine?

  • Millised on hooldekodu ja kliendi õigused ning kohustused?

  • Kuidas saab pöörduda KOV-i poole järelevalve küsimustes?

Kui soovid paindlikkust, vali hooldekodu, kus lepingut saab lõpetada 1–2-nädalase etteteatamisega. Enne allkirjastamist lase KOV-i sotsiaaltöötajal leping üle vaadata, see aitab vältida varjatud kulusid ja annab kindlust, et tingimused on õiglaselt sõnastatud.

Abivahendid mis võivad kasuks tulla

Eaka kodusele iseseisvusele kaasa aitamiseks on olemas lai valik abivahendeid.

  • Liikumisabivahendid: rulaatorid, tugikangid, ratastoolid

  • Ohutusabivahendid: libisemiskindlad lahendused, käsipuud, tualetitõstukid, liikumist jälgivad automaatsete teadetega turvalahendused: vaata rohkem Guardiani lehelt

  • Voodiabi: reguleeritavad voodid, madratsikaitsed, tõstmisseadmed

Koduhooldus toimub eaka enda kodus ja on paindlik, toetades iseseisvust. Hooldekodu pakub ööpäevaringset hooldust ja meditsiinilist tuge spetsiaalses asutuses. Valik sõltub eaka tervislikust seisundist ja abivajaduse määrast.

Abivahendite ostu või renti toetab

Sotsiaalkindlustusamet (SKA)

arsti või terapeudi tõendi alusel. Koduhooldust ja koduõendust saab taotleda

perearsti või KOV-i kaudu

Toetuse suurus ja tingimused sõltuvad abivahendi liigist ning eaka tervislikust seisundist. Täpsem info on saadaval

abivahendid.sotsiaalkindlustusamet.ee

ja

sm.ee/hooldereform

Kui eakas ei tule enam toime igapäevaste tegevustega (pesemine, riietumine, söömine), unustab ravimid või on suur kukkumisrisk, võib olla aeg kaaluda hooldekodu või koduhooldusteenust. Esmalt soovitatakse pöörduda perearsti või kohaliku sotsiaaltöötaja poole, kes hindab hooldusvajaduse määra ja aitab leida sobiva teenuse.

Aleks Timm

Aleks Timm

Aleks Timm juhib Guardiani, luues privaatsust austavat koduturvalisuse tehnoloogiat, mis aitab peredel hoolitseda eakate lähedaste eest väärikalt ja rahuliku meelega.

Loe edasi

Diskreetne hooldus,
mis hoiab igapäevast meelerahu

Leia sobiv lahendus
WhatsApp